Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu põhikiri

1. Üldosa

1.1 Mittetulundusühingu nimi on "Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing", edaspidi Ühing.
1.2 Ühing on asutatud 28. septembril 1995.a.
1.3 Ühingu asukoht on Tallinn.

 2. Ühingu eesmärgid

2.1 Ühingu tegevuse eesmärgid on:
2.1.1 suurendada ühiskonna huvi energeetika vastu; hankida ja edastada elektrienergia ja kaugkütte alast teavet; aidata edendada efektiivset ja keskkonnasõbralikku energia tootmist ja kasutamist;
2.1.2 arendada koostööd Ühingu liikmete vahel;
2.1.3 tegutseda vastavuses ühiskonna huvidega ning kaitsta Ühingu liikmete huve tehnilises, majanduslikus ja õiguslikus sfääris, kaasa arvatud koostöö valitsusega ja teiste institutsioonidega;
2.1.4 propageerida energia kokkuhoidu kõigil elualadel;
2.1.5 teha ettepanekuid energeetika ja kaugküttealaste õigusaktide koostamisel;
2.1.6 teha ettepanekuid energia hindade ja tariifide osas;
2.1.7 teha koostööd teiste organisatsioonidega, mis on seotud energeetika ja kaugküttega;
2.1.8 vajaduse korral olla vahendajaks Ühingu liikmete ja Vabariigi Valitsuse vahel välislaenu programmide realiseerimisel;
2.1.9 vajaduse korral olla vahendajaks Ühingu liikmete ja energeetikaalaseid uuringuid finantseerivate institutsioonide vahel;
2.1.10 organiseerida väljaõpet, täienduskoolitust ja informatsiooni vahetust Ühingu liikmetele;
2.1.11 olla koostöös samal alal tegutsevate kodu- ja välismaiste ühendustega, esinedes ja kaitstes Ühingu liikmete huve;
2.1.12 koguda, analüüsida ja levitada energeetika ning kaugkütte alast statistilist ning kogemuslikku teavet;
2.1.13 avaldada oma seisukohti erialaseid õigusakte ja normdokumente puudutavates küsimustes;
2.1.14 anda nõu energeetikaalaste projektide koostamisel ja delegeerida oma esindajaid osavõtuks vastavate töögruppide tööst;
2.1.15 osaleda erialaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude töös;
2.1.16 esindada ja kaitsta oma liikmete huve vastavalt Ühingu juhatuse otsustele Eesti Vabariigi valitsusasutustes ja muudes organites ning suhelda teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal.

2.2 Vastavuses üldkoosoleku otsusega võib Ühing enda peale võtta ka muude energeetikaga seotud ülesannete täitmise.

3. Ühingu liikmed ja aunimetused

3.1 Ühingusse võivad kuuluda füüsilised ja juriidilised isikud, kes:
3.1.1 tegelevad elektri- ja/või soojusenergia tootmise, ülekande ja jaotamisega või müügiga;
3.1.2 toodavad, paigaldavad, remondivad, teenindavad või seadistavad energeetilisi seadmeid;
3.1.3 tegelevad energeetiliste seadmete ja süsteemide projekteerimisega, uuringutega, importimisega, konsultatsioonidega ja koolitusega;
3.1.4 tegelevad energeetiliste kütuste tootmise ja/või tarnimisega;
3.1.5 on energeetikaalal tegutsevad erialaliidud, ühendused, ühingud, sihtasutused või teadus- ja arenduskeskused.

3.2 Isikud võetakse Ühingu liikmeteks nende kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega.

3.3 Ühingust väljaastumise avalduse peab esitama Ühingule vähemalt kaks kuud ette. Ühingust välja astuda sooviv liige on kohustatud tasuma kõik jooksva majandusaasta maksud.

3.4 Juhatus võib liikme motiveeritud otsusega välja arvata, kui liige on jätnud tasumata liikmemaksu hoolimata kahest kirjalikust meeldetuletusest, ei täida Ühingu põhikirja sätteid, on kahjustanud oluliselt moraalselt või materiaalselt Ühingu tegevust või mainet, tegutseb seltsi eesmärkide vastaselt, ei täida juhatuse või üldkoosoleku seaduslikke otsuseid või ilmneb muu oluline põhjus, mille tõttu tuleb liikme väljaarvamist pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.

3.5 Välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole õigust tagasi nõuda makstud makse või esitada Ühingule muid varalisi nõudmisi.

3.6 Ühingu liikmel on õigus:
3.6.1 osaleda üldkoosolekutel ja võtta osa Ühingu tegevusest ja üritustest;
3.6.2 teha Ühingu tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes motiveeritud ettepanekuid Ühingu juhatusele, kes esitab need vajadusel arutamiseks üldkoosolekule;
3.6.3 kasutada eeliskorras Ühingu poolt osutatavaid teenuseid;
3.6.4 tutvuda juhatuse koosoleku protokollidega ja saada nende koopiaid.

3.7 Ühingu liige on kohustatud:
3.7.1 osa võtma ühingu tegevusest;
3.7.2 täitma põhikirja ja Ühingu juhtorganite pädevuse raames tehtud otsuseid;
3.7.3 tasuma õigeaegselt liikmemaksu.

3.8 Ühingu aunimetuseks on auliige. Aunimetus auliige antakse üldkoosoleku poolt juhatuse ettepanekul füüsilisele isikule, kellel on teeneid Ühingu ees. Aunimetuse auliige saaja ei pea olema Ühingu liige. Aunimetusest ei tulene Ühingu liikme õigusi ega kohustusi.

4. Sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord

4.1    Sisseastumis- ja liikmemaksu baassuuruse järgmiseks aastaks kinnitab üldkoosolek juhatuse ettepaneku alusel.
4.1.1 Kui üldkoosolek ei tee mingit otsust muutmiseks, korrigeeritakse baassuurust igal aastal vastavalt EV Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi muutusele. Näiteks: 2012 aasta baasmaks x 2012 aasta THI = 2013 aasta baasmaks. Sisseastumismaks = aasta liikmemaks.

4.2  Maksu suuruse arvutamisel ettevõtetele, mis on EJKÜ liikmed Põhikirja p.3.1.1 alusel, kasutatakse diferentseeritud maksusüsteemi. Selle süsteemi puhul: aasta liikmemaks = liikme baasmaks x maksukoefitsient ja sisseastumismaks = aasta liikmemaks .
4.2.1    Koefitsiendi määramise aluseks on eelneval kalendriaastal toodetud ja/või edastatud energia kogus:

Energiahulk GWh/aastas koefitsent
5 0,2
5 - 10 0,5
10 - 20 1
20 - 30 1,5
30 - 40 2
40 - 80 3
80 - 160 4
160 - 320 5
320 - 640 6
640 - 1280 7
1280 - 2560 8
2560 - 5120 9
5120 - 10240 10
jne.  

4 .3    Maksu suuruse arvutamisel ettevõtetele, mis on EJKÜ liikmed Põhikirja p. 3.1.2, 3.1.3, 3.1.4, 3.1.5 alusel, kasutatakse diferentseeritud maksusüsteemi. Selle süsteemi puhul: aasta liikmemaks = liikme baasmaks x maksukoefitsient ja sisseastumismaks = aasta liikmemaks.
4.3.1  Koefitsiendi määramise aluseks on eelneva kalendriaasta käive:

Aastakäive EUR koefitsent
alla 20 000 0,35
20 001 - 50 000 0,7
50 001 - 100 000 1
üle 100 000 1,4

 

 4.3.2 Kui üldkoosolek ei tee mingit otsust muutmiseks, korrigeeritakse Põhikirja p. 4.3.1 tabeli 1. veerus olevaid väärtusi igal aastal vastavalt EV Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi muutusele ja ümardatakse täistuhandelisteks. Näiteks: 2012 aasta käive x 2012 aasta THI = 2013 aasta käive (ümardatuna täistuhandelisteks).

4.4    Maksude maksmise aluseks on Ühingu poolt väljasaadetud arve. Liikmemaksu võib tasuda kvartaalsete osadena. Uute liikmete liikmemaksu hakatakse arvestama vastuvõtmise kvartaliga. Maksmisega hilinemise korral võib juhatuse otsusega nõuda maksmata summalt viivist kuni 1% nädalas.

5. Üldkoosolek

5.1 Kõrgeim juhtimisorgan Ühingus on üldkoosolek.

5.2 Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu juhatuse poolt määrataval ajal ja kohas. Liikmeid tuleb informeerida koosolekust mitte hiljem kui 4 nädalat enne koosolekut. Igale liikmele väljastatakse kutse  koos päevakorra projektiga. Liikmel on õigus tutvuda majandusaasta aruande, revisjonikomisjoni aruande, järgmise aasta eelarve projekti ja muude üldkoosolekul arutamisele tulevate materjalidega Ühingu asukohas vähemalt 10 päeva enne üldkoosolekut.

5.3 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.3.1 ühingu juhtimise ja tegevuse aruannete ning revisjonikomisjoni aruande ärakuulamine ning nendele hinnangu andmine;
5.3.2 majandusaasta aruande kinnitamine;
5.3.3 järgmise aasta eelarve kinnitamine;
5.3.4 juhatuse ja töörühmade liikmete tasustamise otsustamine;
5.3.5 juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
5.3.6 revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;
5.3.7 Ühingu eesmärgi ja põhikirja muudatused;
5.3.8 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
5.3.9 Ühingu jagunemise ja ühinemise ning lõpetamise otsustamine;
5.3.10 muud küsimused, mis on lülitatud üldkoosoleku päevakorda.

5.4 Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.

5.5 Üldkoosolekul osaleb ja hääletab Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.

5.6 Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl.

5.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekul osalenud Ühingu liikmete lihthäälteenamusega. Põhikirja muutmise ja Ühingu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.

5.8 Põhikirjas ettenähtud Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Ühingu liikmete nõusolek.

5.9 Üldjuhul toimub üldkoosolekul hääletamine avalikult hääletussedeli tõstmisega. Salajase hääletamise otsustab üldkoosolek.

5.10 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Ühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.

5.11 Üldkoosoleku protokolli koopiat on kõigil Ühingu liikmetel võimalik saada pärast selle vormistamist.

5.12 Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seda nõuavad Ühingu huvid või kui seda taotlevad vähemalt 10% Ühingu liikmetest. Teate erakorralisest üldkoosolekust koos päevakorra ja otsuse projektiga saadab juhatus igale liikmele välja 21 päeva enne koosolekut. Erakorraline üldkoosolek võib toimuda mitte enne kui viis nädalat ja mitte hiljem kui seitse nädalat pärast ettepaneku saabumist.

5.13 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

6.    Juhatus

6.1 Ühingut juhib ja esindab Juhatus.

6.2 Juhatuses on 5-9 (viis kuni üheksa) liiget.

6.3 Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek kolmeks aastaks.

6.4 Juhatus valib endi hulgast esimehe ja esimehe asetäitja.

6.5 Juhatus korraldab ja kavandab Ühingu tööd, sõlmib töölepingud Ühingu töötajatega ning määrab nende tööülesanded.

6.6 Juhatuse koosolekud toimuvad esimehe ettepanekul või vähemalt kolme juhatuse liikme nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

6.7 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

6.8 Juhatuse otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe (tema puudumisel asetäitja) hääl. Nimeline hääletus viiakse läbi, kui seda nõuab kasvõi üks juhatuse liige.

6.9 Ühingu nimel on õigus varalistele dokumentidele alla kirjutada juhatuse esimehel või tema äraolekul asetäitjal.

6.10 Ühingu põhivahendite müügi, ostu, pantimise, käenduse või laenudega seotud tehinguteks tuleb vastu võtta asjakohane juhatuse otsus.

6.11 Juhatus võib moodustada töörühmi konkreetsete ülesannete lahendamiseks.

7.     Ühingu tegevuse kontroll.

7.1 Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.

7.2 Ühingu majandustegevuse kontrolli viib läbi revisjonikomisjon.

7.3 Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja ta määratakse üldkoosolekul kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe. Revisjonikomisjon kannab kontrolli tulemustest ette üldkoosolekul ja juhatuse koosolekutel.

8. Ühingu vara

Kui ühingu lõpetamisel on Ühingul vara, jagatakse see vastavalt üldkoosoleku otsusele.

9. Ühingu ühinemine ja jagunemine.

9.1 Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt mittetulundusühingute seadusele.


Ühingu põhikirja uus redaktsioon on vastu võetud üldkoosoleku otsusega 12. aprillil, 2012a.